AvalehekülgProjektistKasutusjuhendTäppisotsingKes me oleme?Kontakt fra

Sõnaraamatu kasutusjuhend

(märksõnaartiklite sisu ja struktuur)


GDEF on ühesuunaline kakskeelne sõnaraamat (sõnu saab otsida ainult eesti-prantsuse suunal), mis on mõeldud niihästi eestlastele, kes soovivad end prantsuse keeles väljendada, kui ka prantslastele, kes soovivad mõista eestikeelseid sõnu või lauseid.
Sõnastiku tulemuslikuks kasutamiseks on tähtis mõista mõningaid põhimõtteid, millest on lähtutud selle koostamisel, ja teada, millist informatsiooni märksõnaartiklitest võib leida.


1. Märksõnad
2. Morfoloogia ja sõnaliik
3. Vasted
4. Näited
5. Fraseologismid
6. Registrimärgendid
7. Valdkonnamärgendid
8. Sõnastikus kasutatud lühendid

1. Märksõnad

1.1. Märksõnade valik

• GDEF-i märksõnastik püüab kajastada suuremat osa tänapäevasest eesti sõnavarast, sh levinumaid oskussõnu. Kui erandid välja arvata, on sõnastikku võetud vaid sellised sõnad, mille kasutuse kohta on leitud tegelikke tekstinäiteid. Iga märksõnaartikkel tehakse kõigile sõnastiku veebilehel kättesaadavaks kohe pärast lõplikku toimetamist.

• Liitsõnad väärivad autorite arvates eraldi käsitlemist ja on seega alati omaette kirjes, mitte liitsõna ühe komponendi artiklis nagu mõnes uuemas eesti sõnaraamatus. Seega on need sõnad esitatud eraldi märksõnadena üldises tähestikulises järjestuses.

• Märksõnadena on esitatud ka regulaarseid tuletisi (mine- ning ja-deverbaalid, lt-lõpulised adverbid), mida tavaliselt eesti sõnastikes nende moodustuse ja tähenduse regulaarsuse tõttu ei esitata. Need sõnad väärivad kakskeelses eesti-prantsuse sõnastikus eraldi artikleid. Seda seetõttu, et ehkki nende tähendus on loogiliselt tuletatav, siis vaste mitte, sest prantsuse tuletussüsteem ei ole sama regulaarne kui eesti oma.

• Ühendverbid, abimäärsõna ja tegusõna ühendid, on esitatud omaette märksõnaartiklitena tähestikulises järjestuses tegusõnalise elemendi järgi. Seevastu väljendverbid, käändsõna ja tegusõna ühendid, on esitatud püsiühenditena nende nimisõnalise elemendi artiklis.

• Praegusel kujul ei sisalda GDEF-i veebiversioon pärisnimesid.

1.2. Homonüümid

Homonüümid (samakujulised, aga eritähenduslikud sõnad) on nummerdatud ja neile on lisatud tähendusviide, mis võimaldab neid üksteisest eristada.

2. Morfoloogia ja sõnaliik

Märksõna järel on nurksulgudes toodud sõna põhivormid, mida ei saa tuletada teiste vormide alusel ning mille põhjal on võimalik moodustada sõna teised käänd- või pöördvormid.

2.1. Käändsõnad

Käändsõnade (nimi- ja omadussõnade) põhivormid on esitatud sellises järjestuses: 1. ainuse nimetav, 2. ainsuse omastav, 3. ainsuse osastav, 4. lühike ainsuse sisseütlev, 5. mitmuse omastav, 6. mitmuse osastav. Kui mõni neist vormidest puudub (sageli ei esine lühikest sisseütlevat käändevormi), siis on selle asemel mõttekriips. Ainsuse ja mitmuse vorme eraldab koma.

2.2. Pöördsõnad

Pöördsõnade juures esitatud vormid on: 1. ma-infinitiiv, 2. da-infinitiiv, 3. kindla kõneviisi ainsuse kolmas isik, 4. mineviku kesksõna. Mõne tegusõna juures on 5. vormina näidatud lihtmineviku ainsuse kolmanda isiku vorm ja 6. vormina käskiva kõneviisi mitmuse teine isik. Osade tegusõnade puhul on 7. vormina toodud kindla kõneviisi oleviku umbisikulise tegumoe vorm. Neli esimest vormi on viimastest eraldatud komaga.

2.3. Kokkuleppelised märgid

Nii käänd- kui ka pöördsõnade paralleelvormid on eraldatud kaldkriipsuga.
Liitsõnade juures on põhivormidena esitatud viimase moodustaja põhivormid. Nimetava käände vormi ees on märk +.
Põhivormide juures on näidatud ka
- kolmandavältelised silbid (märk ‘ kolmandas vältes silbi vokaali ees);
- pearõhk võõrsõnades, kus see ei selgu sõna kujust (märk ` rõhulise vokaali ees).

2.4. Sõnaliik

Märksõna põhivormide järel on esitatud sõnaliik. Kui märksõna ja selle vormid esinevad mitmes sõnaliigis (nt adjektiiv ja substantiiv, adverb ja postpositsioon), siis on iga sõnaliigi jaoks eraldi jaotis, mida eristab rooma number (välja arvatud juhul, kui vasted on eri sõnaliigist hoolimata täpselt samad).

3. Vasted

3.1. Vastete valik

GDEF on eeskätt tõlkesõnastik. Eesti sõnadele ei anta vasteks kõiki prantsuse sõnu, mis on sama tähendusega, vaid tuuakse välja võimalused, kuidas kõige loomulikumal viisil sõna tõlkida. Peaeesmärgiks on anda sellised prantsuse vasted, mis oleksid kasutatavad eesti sõnade põhitähenduste tõlkimiseks enamikus kasutuskontekstides. Vastete kasutatavuse tagab see, et GDEF-i koostatamisel kasutatakse paralleelkorpust (suurt eesti ja prantsuse tekstide kogu, mille tõlked on osade kaupa vastavusse seatud). GDEF on esimene ja seni ainus eesti-prantsuse sõnaraamat, mida koostatakse sellise korpuse põhjal.
Kui eesti sõna ei saa tõlkida otse ühe või mitme prantsuse sõnaga, siis on sellegipoolest püütud pakkuda tõlkimiseks sobivaid lahendusi (ligikaudseid tõlkeid või ümbersõnastusi) näidete abil (vt allpool).

3.2. Prantsuse vastete kohta käiv grammatiline info

• Aspireeritud h-ga algavate prantsuse sõnade ees on asterisk.

• Nimisõnade juures on märgitud nende sugu ja vajadusel ka arv (mitmuslike või muutumatute nimisõnade puhul).

• Sulgudes on näidatud mitmuse vorm kõigi nimi- ja omadussõnade juures, mille mitmust ei saa moodustada lihtsalt s-i lisamisega ainsuse vormi lõppu ja mis ise ei lõppe s-tähega.

• Sulgudes on näidatud naissoo vorm kõigi omadussõnade juures, mille naissoo vormi ei saa moodustada lihtsalt e lisamisega meessoo vormi lõppu ja mille meessoo vorm ei lõppe e-tähega.

• Elusolendeid tähistavatele meessoost nimisõnadele ei ole sulgudes lisatud neile vastavat naissoo vormi. Sellised vormid on GDEF-is esitatud eraldi vastetena.

• Praegusel kujul ei ole sõnastiku veebiversioonis tegusõnade juures grammatilist infot toodud.

3.3. Kasutusviited

Kui eesti sõna saab tõlkida mitme prantsuse vastega, mis ei ole üksteisega enamikus kontekstides asendatavad, siis juhatatakse eesti kasutajale kõige täpsem vaste kätte mitmetasandilise viitesüsteemi kaudu.
Esimeseks viiteks on eesti sõnade eri tähenduste eristamine: kui sõnal on mitu tähendust, esitatakse need nummerdatud tähendusplokkides, mille alguses on kaldkirjas toodud tähendusviide (sünonüüm või lühidefinitsioon).
Märksõna tähendusplokkides võivad vaste valikut suunata ka sulgudes toodud täpsustused, mis vastavad tähendusnüanssidele või kasutuskontekstile.
Samuti võib vastele eelneda nurksulgudes üks või mitu sõna, mida kasutatakse sageli koos märksõnaga (kollokatsioonina): see näitab, et toodud vastet võib kasutada märksõna tõlkimiseks, kui märksõna kasutatakse koos nurksulgudes oleva sõnaga.

3.4. Rektsioon

Et eesti kasutaja saaks lauses prantsuse vastet kasutada, on vajaduse korral näidatud vaste rektsioon ehk eessõna, mida tuleb kasutada vaste levinumate laiendite moodustamiseks. Kui sellise täiendi olemus või tähendus ei ole läbinähtav, siis täpsustatakse seda eesti rektsiooniga (et näidata õiget käänet või kaassõna eesti laiendi moodustamiseks).

3.5. Selgitused

Kui eesti märksõnal ei ole ühtset prantsuse vastet, siis on vaste asemel kaldkirjas toodud selgitus, et aidata prantsuse kasutajal mõista eesti sõna tähendust. Selliseid selgitusi ei saa niisugusel kujul kasutada eesti märksõna tõlkimiseks.

4. Näited

• GDEF erineb enamikust eesti kakskeelsetest sõnastikest oma näideterikkuse poolest. Näited täidavad sõnastikus mitut ülesannet:
1) näitavad ja täpsustavad märksõna või selle vastete tähendusi ja kasutuskontekste;
2) võivad näidata märksõna või selle vastete rektsiooni, eeskätt siis, kui viimast ei saa näidata eessõna abil vaste(te) juures;
3) võimaldavad anda tõlkeversioone mõne kasutusvaldkonna või -konteksti jaoks, eeskätt nende jaoks, mille puhul märksõna tõlgitakse teisiti kui varem toodud vaste(te) abil;
4) võimaldavad välja tuua ja tõlkida termineid, mis koosnevad mitmest sõnast ja sisaldavad märksõna;
5) võimaldavad selgitada või tõlkida levinumaid eesti vanasõnu, mis võivad esineda tekstides või suhtluses. Eesti vanasõnade ees (ja juhul, kui eesti vanasõnale vastab prantsuse vanasõna, siis ka nende ees) on lühend vs.

• Mõnele eesti näitele on antud mitu tõlkevarianti. Fakultatiivsed elemendid on toodud sulgudes. Kahte üksteisega asendatavat sõna eraldab kaldkriips. Tõlkevariandid, mis erinevad rohkem kui ühe sõna poolest, on esitatud üksteise järel ja eraldatud komaga.

• Kui eesti näitel on mitu erinevat tähendust, on neile antud erinevad tõlked. Selliste näidete puhul eelneb tõlkele araabia number ja eesti tähendusviide.

• Kui näites on toodud mõne taime- või loomaliigi nimetus, siis esitatakse enne näite tõlget taime või looma ladinakeelne nimetus.

5. Fraseologismid

• Vajaduse korral on artikli lõpuosas toodud peamised märksõna sisaldavad fraseologismid. Fraseologismi all on mõeldud väljendit, mis sisaldab märksõna ja mille tegelik tähendus erineb väljendi sõnasõnalisest tähendusest.

• Igale eesti fraseologismile eelneb väike ringikujuline sümbol. Kui eesti fraseologism on tõlgitud prantsuse fraseologismiga, siis on ka selle ees väike ringikujuline sümbol.

• Fraseologismid esinevad sõnastiku märksõnaartiklites järgmiselt:
- reeglina esitatakse fraseologism selles märksõnaartiklis, mille märksõnaks on fraseologismis sisalduv nimetavas või sellele eesti traditsioonilises käänete järjestuses kõige lähemas käändes nimisõna; kui samas käändes nimisõnu on mitu, võetakse aluseks neist esimene;
- nimisõna puudumise korral esitatakse fraseologism selles märksõnaartiklis, mille märksõnaks on fraseologismi esimene omadussõna;
- omadussõna puudumise korral esitatakse fraseologism esimese määrsõna artiklis;
- määrsõna puudumise korral esitatakse fraseologism esimese tegusõna artiklis.

6. Registrimärgendid

Märksõnadel ja nende tähendustel võib olla markeeritud register. GDEF-is on eristatud 17 registrit, mis on tähistatud kapiteelkirjas järgmiste lühendite abil:
arg. = argoo
dem. = deminutiiv
hellitl. = hellitlev
hlv. = halvustav
hrv. = harva esinev
iroon. = irooniline
kujund. = kujundlik
kõnek. = kõnekeelne
liter. = literaarne, raamatukeelne
lstk. = lastekeelne
luulek. = luulekeelne
murd. = murdekeelne
nlj. = naljatlev
oskusk. = oskuskeelne
rhvk. = rahvakeelne
van. = vananenud
vulg. = vulgaarne
Samade lühendite abil märgitakse näidete, fraseologismide ja prantsuse vastete registreid.

7. Valdkonnamärgendid

Kui märksõna, üks selle tähendustest või mõni väljend, kus seda kasutatakse, ei kuulu üldkeelde, vaid mõnda oskuskeele valdkonda, on kapiteelkirjas esitatud valdkonnamärgend (vt siin toodud täielikku nimekirja lühenditest).

8. Sõnastikus kasutatud lühendid

adj. = omadussõna
adj.inv. = muutumatu omadussõna
adjf = meessoovormita omadussõna
adjm = naissoovormita omadussõna
adv. = määrsõna
aiand. = aiandus
aj. = ajalugu
akron. = akronüüm
anat. = anatoomia
antr. = antropoloogia
arg. = argoo
arheol. = arheoloogia
arhit. = arhitektuur
astr. = astronoomia
aut. = autondus
bibl. = bibliograafia, raamatukogundus
biol. = bioloogia
bot. = botaanika
dem. = deminutiiv
ehit. = ehitusala
el. = elekter ja elektrotehnika
etn. = etnograafia
f = naissoost nimisõna
farm. = farmaatsia
film. = filmikunst
filos. = filosoofia
finv = muutumatu naissoost nimisõna
folkl. = folkloor
fot. = fotograafia
fpl = naissoost mitmussõna
füsiol. = füsioloogia
füüs. = füüsika
gen. = ainsuse omastav
geod. = geodeesia
geogr. = geograafia
geol. = geoloogia 
hellitl. = hellitlev
hlv. = halvustav
hrv. = harva esinev
hüdr. = hüdraulika ja hüdrotehnika
ill. = lühike sisseütlev
inf. = da-tegevusnimi
info. = infotöötlus ja küberneetika
interj. = hüüdsõna
inv = muutumatu omadussõna
iroon. = irooniline
jah. = jahindus
jur. = jurisprudents
kal. = kalandus
keem. = keemia 
ker. = keraamika
kirj. = kirjandusteadus
kõnek. = kõnekeelne
konj. = sidesõna
kujund. = kujundlik
kul. = kulinaaria
kunst = kujutav kunst
lenn. = lennundus
lgv. = lingvistika
liter. = literaarne, raamatukeelne
loog. = loogika
ls.osa = liitsõna esimene komponent
lstk. = lastekeelne
lüh. = lühend
luulek. = luulekeelne
m = meessoost nimisõna
mäend. = mäendus
maj. = majandusteadus ja majandus
mat. = matemaatika
med. = meditsiin
meh. = mehaanika
mer. = merendus
mes. = mesindus
meteor. = meteoroloogia ja klimatoloogia
mets. = metsandus
mf = meessoost või naissoost nimisõna
mfinv = muutumatu meessoost või naissoost nimisõna
min. = mineraloogia ja kristallograafia
minv = muutumatu meessoost nimisõna
mpl = meessoost mitmussõna
mull. = mullandus
murd. = murdekeelne
müt. = mütoloogia
muus. = muusika
nahat. = nahatöötlus
nlj. = naljatlev
num. = arvsõna
oskusk. = oskuskeelne
paberit. = tselluloosi- ja paberitööstus
paleont. = paleontoloogia
part. = ainsuse osastav
pat. = patendindus
ped. = pedagoogika
pl. = mitmus
pn. = pärisnimi
pol. = poliitika
põll. = põllumajandus
postp. = tagasõna
prep. = eessõna
pron. = asesõna
psühh. = psühholoogia
puidut. = puidutööstus
qqch. = quelque chose
qqn = quelqu’un
raad. = raadiotehnika
raudt. = raudtee
rel. = religioon
rhvk. = rahvakeelne
s. = nimisõna
side = sidendus
sõj. = sõjandus
sotsiol. = sotsioloogia
sport = sport ja kehakultuur
stat. = statistika
teater = teatriala
teed. = teedeehitus ja teemajandus
tehn. = tehnika
tekst. = tekstiilindus
trük. = trükindus
ülek. = ülekantud tähendus
v. [sõnaliik] = tegusõna
v. [kasutusviites] = või
van. = vananenud
vet. = veterinaaria
vs. = vanasõna
vulg. = vulgaarne
zool. = zooloogia